Nõmmel peab otsustama nõmme kodanik.

Nõmmel peab saama otsustada nõmme kodanik!

See, et Tallinn detsentraliseerida tuleb, pole enam uudis aga selle saavutamine on teatud vastuseisu või teadmatuse tõttu muidugi pikemaajalisem tegevus, millele tahaksingi kaasa aidata.

Raha, mida teenib linnaosa peaks jääma linnaosa käsutusse ja linnaosa otsustab,  millises järjekorras ta seda kasutama hakkab, kas ehitab teed, lasteaiad või mänguplatsid. Mida ja kuhu, peab olema kogukonna otsustada, kes siin elab praegu ja elama hakkab tulevikus, sest me ehitame ja loome seda meie lastele ja lastelastele. Kõik, mis linnavalitsus linnaosadelt on endale kahmanud, makstes sellega preemiaid oma hiiglaslikule aparaadile tuleb lõpetada.

Nõmme kodanik peab saama otsustada, milliseid ühisprojekte tahab ta lähivaldadega naaberlinnaosadega koostöös ellu viia, mis meile kõigile kasulik on. Sündima peavad hakkama väikesed ja suured asjad, mis meie elamise siin paikkonnas mõnusaks ja kadestamisväärseks teevad ja kuhu meie lapsed igast ilmaotsast tahaksid tagasi tulla.

Soovin Nõmmele ühte müravaba päeva, mis võiks olla pühapäev ja milles kogukond lihtsalt kokku lepib.
Erandeid võib alati juhtuda aga selline kokkulepe võiks ju olla, sest kui pühapäeva hommikust alates järjekorras viis lähinaabrit oma müratekitajatega tööle hakkavad on puhkepäev rikutud ja sellega austaks ka veidi kristliku põhimõtet, et pühapäev on puhkepäev ja ehk hoiame meie meeste ja rahva tervist puhates ühel päeval looduses mõnuga jalutades meie parkides metsades, rabas.

 Nõmmel oleks ikkagi loomulik, et okkaid ja oksi, lehti kevadel ja sügisel lõkkekohas ära põletada tohib. Üks asi, väetis oma aiale oleks vist tekkinud tuha näol päris vajalik ja kas on ikka tsentraliseeritud sellise prügi kuhugi kogumine kasulik, vedu maksab, või sellest komposti saamine ja selle raha eest tagasi ostmine on kuidagi tagurpidi majandamine.

 Nõmme kodanikena oleme meelitatud kui keegi ütleb kadedusega, et sina elad ju Nõmmel ja samas kui see külaline Nõmmet näha tahab ja siia jalutama tuleb avastab ta, et võib ilma jääda nii oma vihmavarjust või peakattest, sest teadmata miks on kõik nõmme koerad asunud su kõrva ääres haukuma ja meeldiva aedlinna imetlemise asemel katsud siit kaduda nii kiiresti kui võimalik. Kes saab infarkti aga veel hullem, olen näinud kui ehmunud koolilaps oma seljakotiga autoteele hüppas ja õnn, et autot ei tulnud! Ei salli nõmme koerad ka jalgrattaid aga tahame just jalgrattad meie liiklusesse tagasi tuua. Väikelastevankritega jalutajatest ma ei räägigi. Kõik koerad on kasvatatavad ja see oleneb nüüd meie kaaskodaniku tahtmisest ja tihti ka laiskusest, kas meil on siin  mõnus või mitte. Lõpuks on võimalik kehtestada trahv ja siis on koera omanikul valida, kas odavam maksta trahve või koera koolitamise eest. Kõik  mu väliskülalised on öelnud, et neil sellist asja küll ei kohta, et koerad möödakäija peale lõrisevad.

Meie otsustada on paljud asjad, mis raha ei nõua vaid ainult koostööd. Väikestest tilkadest koosneb ka meri. Teeme midagi koos, aitame üksteist!