NÕMME EESTI VÄIKEETTEVÕTJATE PEALINNAKS.

Eesti väikeettevõtjal on Eestis raske läbi lüüa. Enamuses tullakse kuidagi ots - otsaga kokku aga see võiks olla teisiti.Väikeettevõtja ei vaja ainult idee teostamise toetust vaid võimalust seda ideed müüa. Eestis tehakse imelisi asju, toodetakse toitu, mida näeb ainult laatadel. Olen ise 20 aastat väikeettevõtja ja tean neid muresid hästi.
Nõmme oleks ideaalne koht väikefirmadele kaupade ja teenuste pakkumiseks, seda on näidanud väga aktiivne Nõmme Avatud Väravate üritust, mida on edukalt  läbi viinud Loov Nõmme. Koondades väikeettevõtted ühte kohta tuleb nii mõnigi asi odavamalt kätte. Selleks on vaja linnavalitsuse tuge, mida saab pakkuda vaid see linnavalitsus, kus töötavad spetsialistid ja kelle käsutada on kohaliku maksumaksja poolt laekunud raha.

Kujutlege korraks Nõmme keskset väljakut, mille ääres kõigi akende taga on väikesed toredad poed, kust võib osta ainult Eestis toodetud väikeettevõtjate kaupa! Milline põnev võimalus vastanduda kesklinnale! Vastukaaluks kesklinnas soositud ja valitsevatele  matrjoškadele, kuigi matrjoška pole Vene vaid Jaapani leiutis, kuid Venemaa on selle oskuslikult üle võtnud, lisaks merevaigule ja ei tea, kust toodud vanalinna  majadega ehitud keraamikale oleks meil  E e s t i   k a u b a k e s k u s  Nõmmel. Asudes kesklinnale lähedal, saab turismibussid suunata Nõmmele, sest siin on ainult Eestis toodetud kaup ja toit, mida väikettevõtja ei saa müüa suurtes keskustes, kellega on raske kokku leppida, sest minu kogemus näitab, et korruptsioon ei ole sealgi võõras teema, kuid turist oleks Nõmmest vaimustuses ja loodan, et ka kohalik elanikkond.

  Tallinnna Raekoja laatadel müüdav Eesti kaup on kallis,  sest pindade hinnad sunnivad tootjatel tegema sellised hinnad, mis ostmiseks on sobivad teiste riikide kodanikele. Ka Nõmmel on äripinnad kallid, kuid siin on võimalik teha kokkuleppeid, millest võtaks kolmanda osapoolena osa ka kohalik linnaosavalitsus. Linnaosavalitsus peaks tegema küsitluse, mida on Nõmmel vaja  ja kõige vajalikumad ja huvipakkuvamad teenuste ja kaupade pakkujad võiksid saada toetust samamoodi nagu saavad transpordifirmad, omades sealjuures häid kasumeid ja mille poolest iga teine Eesti asja ajaja ettevõtja kehvem on? Väike hotell, ujula jõusaal, annaks võimalusel nii mõnelgi ettevõtjal siin vajadusel peatuda ja peale tööd lõõgastuda.

Selline  Eesti väikeettevõtjate keskus võimaldab laiendada meie praegust kultuuri ja kunstielu Nõmmel.Tuua siia rohkem teatrietendusi ja filme uuesti panna tööle kunagine kinosaal ja kõik need tondimajad. Siia saaks rajada noorte kohviku ja diskokeskuse. Elu edenemine aitaks taastada pargid, mis  kurvalt ootavad peremehe kätt, et nende ilu ja metsaõhku saaks nautida jalutama tulnud turistid ja nõmmekad. Hakata tegema jälle välikontserte olemasolevas kõlakojas. Kui muusikast ja teatrist rääkida, siis Nõmmel on kaks muusikakooli, kes võiksid oma kontserte meile pargis anda ja veel on meil suurepärane Nõmme Gümnaasiumi saal, kuhu osteti korjanduse abil kallis Estonia klaver ja kus toimub häbematult vähe kontserte nõmmekatele, kui pidada silma, milline klaver seal on!

Kas mäletate sellel aastal välietendust Nõmmel? Mina mitte, aga miks? Nõmme kevade raames tehti moeshow aga siin võiks teistelgi aegadel mõni moeetendus olla, ka nõmme koolinoortel on põnevaid ideid. Ikka ja jälle tahan korrata, et Nõmme teismeline peab saama siin aega viita ja tantsu lüüa, mitte korra aastas vaid pidevalt. Nõmme kinoõuel võiks talvel olla Nõmme jõulumaailm koos liuvälja suure kuuse ja muu huvitavaga. Kindlasti näeksin avatud kunstnike ateljeesid ja ilusat kunstisaali. Väikettevõtluse toomisega Nõmmele saab alguse muutuste jada, kui me kõik oleme sellest huvitatud ja kuskilt peab alustama.
Koos toimides võib palju korda saata.

Nõmme on ideaalne kivilinna lähedane väljasõidu koht ja siin võiksid väikesed kohvikud olla rahvast täis, sest kõik töötab ümberringi ja väljasureva keskuse asemel näeksime elavat keskust ning inimestel tekib  võimalus ja tahe siin töötada ja noortel siin edasi elada.

Väärikas elu ja lapsed

Miks sa ei läinud kontserdile, kuhu linnavalitsus sind kutsus küsisin oma tädi käest,  kes oli veidi üle 70 kena vanem daam. 
Ma ei taha.
 ??? 
Ma ei taha minna kontserdile, kus on koos kõik minu sugused vanad inimesed. Ma tahan minna sinna, kus on noori ja lapsi ja mehi,  naisi -  tavalisele kontserdile. 
Siis tuligi mul tunne kastidest. Keegi ehk mäletab Peeter Tooma lauldud "Väiksed kastid linna serval", nüüd on see hoopis teises värvingus meie elus tagasi või polegi siit lahkunud.

Me oleme ehitanud oma elu kastidesse ja ei saa aru, miks me võõrandume. Sünnib ja elab inimene kogu elu Nõmmel,  ehitanud siin, loonud aia, kasvatanud lapsed näinud nende uute perede ja lastelaste sündi ja siis kui vanaks jääb poleks teda nagu vaja. On eriolukordi ja raskelt haigeid aga tavaline vanainimene peaks saama elada oma eluajaga loodud kodus või vähemalt oma kodurajoonis, kohalikus vanadekodus, et ei tekiks vanale inimesele eriti talumatut miljöö muutust ja sõbrad, sugulased ka lähemal, viimane mõte ei pärine minult vaid Vaba Tallinna Kodaniku Mustamäe kandidaadilt, mida ma väga toetan aga ikkagi räägiksin kooselu teemal edasi.

Laps sünnib ja juba mõeldakse, kuidas temast lahti saada, see tähendab lasteaeda saada. Aga ise kasvatada? Vanemad ei otsi võimalusi last ise kasvatada, vaid otsivad võimalusi nende saatmiseks võõra tädi kätte kasvatada,  teiste samavanustega koos, sest ühiskonnas levitatakse arvamust, et vanemad on ju nii rumalad, et ei oska midagi õpetada. Küsin, milleks nad koolis käisid, miks raiskame raha tasuta kõrgharidusele, kui need inimesed oma lapsigi kasvatada-õpetada ei oska? On olukordi, kus on vanematel

PRÜGIST

MIKS ME MAKSAME PRÜGI EEST.

Kunagi põhjendas üks prügifirma paberi äraviimise eest maksu võtmist sellega, et ise te neid reklaame tahate siis tuleb maksta, mind pahandas see siiralt, sest postkastid reklaame täis ei olnud küll inimeste oma vaba soov. Olen aastaid imestanud ja mõelnud, et isegi nõukaajal kui vanapaberit korjati sai selle eest raha või talonge raamatute ostmiseks, igal juhul oli tegu väärt toormega, nüüd aga maksame sellele veel peale kuigi firma sellega kindlasti teenib.
Lõpuks on meil asja uurinud ja õppinud linnapea kandidaat Hardo Aasmäe, kes selle teema üles võttis. Kõik meie metsaalused ja teeperved oleksid puhtad kui prügi eest meile makstaks ja prahti, mida ära viia, oleks ka rohkem.
Kõik on ju korraldatav. Ühel reisil loodusese koos asjaliku looduse tundjaga jalutasime mööda võrkaiaga ümbritsetud prügimäest, mille kümmekond meetrit edasi olid tee ääres prügihunnikud maha visatud ja kole oli see kõik. Põhjendati meie inimeste inetu käitumisega aga mina nägin seal selle firma ja haldusala juhtide saamatust asju organiseerida. Üks asi, et oleks võinud ära koristada aga teiseks olid prügifirmal teatud aegadel suletud päevad ja kellaajad ja kui kuskilt kaugemalt inimene tuleb ja olles kõik peale pakkinud hea tahtmisega asi viisakalt õigesse kohta ja maha panna leiab ta enda suletud väravate taga, mida ta siis teeb. Kas nii raske on  firmal tulla mõttele ja panna suletud ajaks mõni konteiner aia taha neile, kes juhuslikult valel ajal saabuvad.
Nõmmel häirib mind teenindus firmade hoolimatus meie tänavate väljanägemisest, küll nõutakse prügikastide tänavale tassimist, mis midagi ilusat ei kujuta ja veel hullem on üks firma, kes läbipaistvates kottides prahti veab st annab alati uue läbipäistva koti kust prügiveo päeval võib tänaval mööduja näha, mida kõike majas kasutatud on. Kui mulle sellisel prügiauto ootel oleval päeval külaline juhtub tulema ja mööda Nõmmet jalutada tahab siis on see pilt õige ebameeldiv. Muide kevadised lehti okkaid täis kotid nii ei häiri aga igasugused koore jogurti,konservikarpidega jm pakendite ja toiduseguga läbipaistvad kotid, mis " kaunistavalt "  ääristavad teid nagu oleksime teel prügimäele, häirivad küll. Kui konteinereid ei kasutata siis vähemalt mitte läbipaistvad kotid võiksid neil olla. Veel kuna nad on ikkagi teenindusfirma siis peaksid ka vastavalt käituma.
 Lehtede ja okste põletamine peab olema Nõmmel  kevadel ja sügisel lubatud ja mõttetu on nende vedamist nii korraldada nagu praegu, sest enamusele Nõmme kruntidele ei jätku 10 kotist. Ei saa tekitada teadlikult olukorda, kus sunnitakse inimesi seadusi rikkuma. Hea küll 10 kotti viiakse ära ja ülejäänud võib põletada.
 Loodan väga, et kogu prügimajandus meie algatusel uue suuna võtab ja Nõmmet kui Tallinna pärlit vastava raamistusega ümbritseb ja inimeste rahakotti enam ei kergenda ja kui sorteerimist kodanikelt nõuab siis peaks hoopis töö eest maksma.

NÕMME TEED

Ikka Nõmmest!
Teed!

Toon näite meie teedeehitajate eriliselt huvitavast mõtteviisist. Nimelt oskavad nad autoteed nii ehitada, et meie kliimas, kus vihm ja lumevesi on igaaastane pidev nähtus, koguneb see alati just märgistatud ülekäigu kohtadesse või bussipeatuste ette, kus ülekäigu luba või bussi oodates peab inimene auto või bussi saabudes kiiresti eemale hüppama või taganema. Maailmas on sellised asjad  arenenud riikides juba lahendatud  ja  vete kogunemised suunatakse nii, et need hoopis teedeäärset rohelust kastavad või vesi koguneb sinna, kus inimene ei pea muretsema enda tahtmatu poridušši alla sattumise pärast.

Auklikud tänavad on arvatavasti selleks, et eesti rahva nii vaimne kui füüsiline tervis hea püsiks ja jälgiks seda, et vaenlane ei maga. Autos sõites raputatakse teid piisavalt, et kahjulikud ained teist välja raputada, sest kõik ei käi ju ratsutamas ja tänaval käies algab mäng kes keda.  Tänavail,  kus liiklus päris tihe nagu augudki käib see nii,  vaatate, kus on auto ja arvestate kumb jõuab enne, kas  teie lombist mööda või auto teiega üheaegselt lompi, risk on alati, teie võit kui kas jooksete kiiresti lombist mööda  või  jääte enne seisma riskides oma teed ajaliselt pikendada ja ootate ära kuni auto möödub või saate veeprotseduuuri osaliseks.

Nõmme teedest rääkides on need jalakäiatele olematud, ometi räägime Tallinna pärlist, aedlinnast, Nõmmest, kus võiks kivilinna elanikud jalutamas käia. Kuidas saab liikuda Nõmmel vanainimene, lapsevankriga ema või ratastooli inimesed?  Mõned teevad kõnnitee osast oma maja ees ilusad murud, mõned teed on kommunaalvõrkude ehitamise järel liivased, raskesti läbitavad isegi tavakodanikul kingadega. Valik on lihtne minnakse autoteele ja siis oleme vastuolus liiklusseadusega aga me ei ela enam 1900 aastas vaid 2013, kus mõnes aias on neli autot , mis mitte sinna seisma ei jää. Miks peab jalakäijat Nõmmel saatma pidevalt hirm, äkki tuleb selja tagant auto ja kuhu siis hüpata? Vihmaste ilmadega pole  kõnnitee alal üldse võimalik käia.

Muide huvitav isiklik kogemus Mupoga. Kanalisatsiooni rajamise järel, meil polnud seda vaja, olime ühendatud teise tänavasse, kaevati üles meie maja ette meie poolt rajatud kõnnitee. Kuna seda ei taastatud ja  meil polnud selleks vahendeid ja aega, seisis meie  maja ees ikka aegajalt meie poja auto. Mis te mõtlete, millega lugu lõppes? Poeg sai 1000 kr trahvi! Mupo kuulutas meie kõnnitee osa linnaosa haljasalaks aga korrastamas pole ma neid kordagi näinud.

Selleks, et meie aedlinna saaks imetlema tulla peab korrastama kõnniteed ja talvisel ajal peab linn  tulema appi talvisele lumekoristusele aitama muretseda seadmeid kogukondadele ja tegema kõik selleks, et liiklus oleks ohutu.Kui linnaosad saavad raha ja õiguse otsustada selle kasutamise üle vastavalt oma vajadustele ja eelistustele siis lahenevad vast ka need küsimused kiiresti. 20 viimase aasta jooksul pole sellest küll asja saanud.

Nõmmel peab otsustama nõmme kodanik.

Nõmmel peab saama otsustada nõmme kodanik!

See, et Tallinn detsentraliseerida tuleb, pole enam uudis aga selle saavutamine on teatud vastuseisu või teadmatuse tõttu muidugi pikemaajalisem tegevus, millele tahaksingi kaasa aidata.

Raha, mida teenib linnaosa peaks jääma linnaosa käsutusse ja linnaosa otsustab,  millises järjekorras ta seda kasutama hakkab, kas ehitab teed, lasteaiad või mänguplatsid. Mida ja kuhu, peab olema kogukonna otsustada, kes siin elab praegu ja elama hakkab tulevikus, sest me ehitame ja loome seda meie lastele ja lastelastele. Kõik, mis linnavalitsus linnaosadelt on endale kahmanud, makstes sellega preemiaid oma hiiglaslikule aparaadile tuleb lõpetada.

Nõmme kodanik peab saama otsustada, milliseid ühisprojekte tahab ta lähivaldadega naaberlinnaosadega koostöös ellu viia, mis meile kõigile kasulik on. Sündima peavad hakkama väikesed ja suured asjad, mis meie elamise siin paikkonnas mõnusaks ja kadestamisväärseks teevad ja kuhu meie lapsed igast ilmaotsast tahaksid tagasi tulla.

Soovin Nõmmele ühte müravaba päeva, mis võiks olla pühapäev ja milles kogukond lihtsalt kokku lepib.