NÕMME TEED

Ikka Nõmmest!
Teed!

Toon näite meie teedeehitajate eriliselt huvitavast mõtteviisist. Nimelt oskavad nad autoteed nii ehitada, et meie kliimas, kus vihm ja lumevesi on igaaastane pidev nähtus, koguneb see alati just märgistatud ülekäigu kohtadesse või bussipeatuste ette, kus ülekäigu luba või bussi oodates peab inimene auto või bussi saabudes kiiresti eemale hüppama või taganema. Maailmas on sellised asjad  arenenud riikides juba lahendatud  ja  vete kogunemised suunatakse nii, et need hoopis teedeäärset rohelust kastavad või vesi koguneb sinna, kus inimene ei pea muretsema enda tahtmatu poridušši alla sattumise pärast.

Auklikud tänavad on arvatavasti selleks, et eesti rahva nii vaimne kui füüsiline tervis hea püsiks ja jälgiks seda, et vaenlane ei maga. Autos sõites raputatakse teid piisavalt, et kahjulikud ained teist välja raputada, sest kõik ei käi ju ratsutamas ja tänaval käies algab mäng kes keda.  Tänavail,  kus liiklus päris tihe nagu augudki käib see nii,  vaatate, kus on auto ja arvestate kumb jõuab enne, kas  teie lombist mööda või auto teiega üheaegselt lompi, risk on alati, teie võit kui kas jooksete kiiresti lombist mööda  või  jääte enne seisma riskides oma teed ajaliselt pikendada ja ootate ära kuni auto möödub või saate veeprotseduuuri osaliseks.

Nõmme teedest rääkides on need jalakäiatele olematud, ometi räägime Tallinna pärlist, aedlinnast, Nõmmest, kus võiks kivilinna elanikud jalutamas käia. Kuidas saab liikuda Nõmmel vanainimene, lapsevankriga ema või ratastooli inimesed?  Mõned teevad kõnnitee osast oma maja ees ilusad murud, mõned teed on kommunaalvõrkude ehitamise järel liivased, raskesti läbitavad isegi tavakodanikul kingadega. Valik on lihtne minnakse autoteele ja siis oleme vastuolus liiklusseadusega aga me ei ela enam 1900 aastas vaid 2013, kus mõnes aias on neli autot , mis mitte sinna seisma ei jää. Miks peab jalakäijat Nõmmel saatma pidevalt hirm, äkki tuleb selja tagant auto ja kuhu siis hüpata? Vihmaste ilmadega pole  kõnnitee alal üldse võimalik käia.

Muide huvitav isiklik kogemus Mupoga. Kanalisatsiooni rajamise järel, meil polnud seda vaja, olime ühendatud teise tänavasse, kaevati üles meie maja ette meie poolt rajatud kõnnitee. Kuna seda ei taastatud ja  meil polnud selleks vahendeid ja aega, seisis meie  maja ees ikka aegajalt meie poja auto. Mis te mõtlete, millega lugu lõppes? Poeg sai 1000 kr trahvi! Mupo kuulutas meie kõnnitee osa linnaosa haljasalaks aga korrastamas pole ma neid kordagi näinud.

Selleks, et meie aedlinna saaks imetlema tulla peab korrastama kõnniteed ja talvisel ajal peab linn  tulema appi talvisele lumekoristusele aitama muretseda seadmeid kogukondadele ja tegema kõik selleks, et liiklus oleks ohutu.Kui linnaosad saavad raha ja õiguse otsustada selle kasutamise üle vastavalt oma vajadustele ja eelistustele siis lahenevad vast ka need küsimused kiiresti. 20 viimase aasta jooksul pole sellest küll asja saanud.