Miks ikkagi alkohol.

Ilus laupäevane sügispäev lasi meil Nõmme turu juures rääkida inimestega ja tutvustada omi mõtteid, kuidas tahame, et elukeskkond Nõmmel muutuks. Teiste seas, kellest mõned  oma muret kurtma tulid, astus minu juurde üks meeldiv vanem naine, kes olles mind ära kuulanud veidi eemale jalutas ja siis jälle tagasi tuli sõnadega, et tal mure hinge peal ja tahaks sellest kellelegi rääkida ning jutustas alljärgneva loo rõhutades, et see on temaga hiljuti juhtunud lugu, mida ta endas kannab ja kuidagi rahu ei saa. Lugu ise järgmine..

Ühel päeval teel poe poole astus tema juurde umbes 10 aastane poisike, kes küsis, kas tädi ei tahaks temaga pudelisisu jagada.
 Lisan siia, et tegu oli kena soliidse inimesega, mitte sellisega,  kellest võiks midagi eeldada.
Olukord oli nii kentsakas, et naine küsis, mis seal pudelis on?

Vein muidugi, oli vastus.

Küsimusele, miks poiss seda tarbida tahab vastas too, et muidu ei kasva minust meest.

Kes seda ütles, küsis naine

Mees, kes talle pudeli ostis.

Miks mees talle pudeli ostis.

Sest temal oli raha.

Kes raha andis?

Vanemad.

Kas nad andsid raha veini ostmiseks.

Ei, maiustuste ostmiseks aga poe juures olnud mees ütles, et miks ta maiustusi ostab, nii ei kasva temast meest ja tegi ettepaneku ostame veini.

Võttis poisi raha ostis veini jõi ostmise tasuks pool pudelit ära ja läks minema soovitades poisil seltsilist otsida, kellega koos ülejäänud ära juua.

Lugu on lausa uskumatu, kuid pole alust kahelda selle naise sõnades. Temas rääkis tõeline mure tulevase põlvkonna pärast. Edasi kulges asi nii, et poisile selgitas naine, miks asi halb ja ehk ta järgmine kord ostab omale kommi aga minu vestluskaaslast vaevas mure, et miks on nii palju alkoholi müügikohti ja seda  ka koolide läheduses, kus neid tegelikult olla ei tohiks.

 Usun, et kui mõtlete järgi siis meenub teilegi palju poode, mis asuvad koolide ligidal ja müüvad ainult alkoholi. Miks peab olema kõrvuti mitu alkoholipoodi on ka arusaamatu. Olukord, kus tehakse tobedaid määrusi on Nõmmel, keset väljakut seistes, näha korraga kolme alkoholipoodi aga ei ühtegi noorte toredat koosolemise kohta, peosaali, kuhu võiks ka alaealine tantsima minna või seltsis mänge mängima. Millised jõud on sellise elu väljasuretamise taga ja kui lõpuks polegi mõistusega inimesi, kes asju ajada suudavad, kas selline perspektiiv on meie riigile tõesti vajalik.
Lastepargis istub alailma joodikute kamp, kes klapitab omavahel pea igapäevaselt aga lapsi sinna parki küll saata ei saa, kuigi plats välja ehitatud, sama on emapargiga, kus nad arvatavasti ema terviseks aina joovad ja teised nõmme kodanikud püüavad sealt ringi minna ning nii on ka teiste väikeste rohealadega. Miks see nii on? Sest joomine nüüd avalikus kohas lausa lubatud ja normaalsed inimesed peavad järjest enam koduseinte vahele sulguma, kui seda näha ei taha.

Nõmme keskset väljakut ümbritsevad väljasurnud suured hooned. 20 aasta jooksul pole suudetud sinna elu sisse puhuda. Joodikutel on kus olla aga nõmme noortel pole kuskil olla. Varem korraldasid noortele tantsu ja klubiõhtuid koolid. Neil on ilusad saalid ja võimalused, kuid turvalisem on mitte midagi teha.

 Mingil ajal korraldati noortele tantsupidu kelll 12 päeval, mis on täiesti arutu, kui pidada silmas, et tegu on noortega mitte lasteaia lastega, kes lastehommikule tulevad. Tookord mõtlesin, et mulle oleks see omal ajal küll solvav ja pole ime, et ettevõtmine välja suri. Aga meil on ju ööklubid ja milleks siis mõelda neile alaealistele, vahtigu kodus arvutis.

Unustatakse ära üks asi, et need on meie ühiskonna praegused liikmed ja need, kes seda tulevikus peavad edasi viima ja tahavad tunda ennast selle kogukonna täisväärtuslike liikmetena.

See vanem daam, kellega rääkisin oli mures järgneva põlvkonna pärast. Alkoholi muret pole nii tema kui minu suguvõsas praegu ja ometi oli tal küsimus, miks on nii palju alkoholipoode ja miks asuvad nad koolide juures. Kui asjast edasi mõelda siis tekib mul üldse küsimus, miks on alkoholi monopol erakätes kui see toob suurt tulu ja riiklikult juhituna võiks raha laste huvihariduseks kasutada selle asemel, et  joodikuid ravida ja teiseks kellaaegade ja müügikohtade määramine. Muide joomine tekib ka täiskasvanute seas sellest, et teha pole midagi. Korteris elav mees, kui seal kõik korras, mida peaks tegema peale teleri vaatamise, kui raha vähe? Iga hobi on kallim kui viinapudel ja nii ta ostab siis pudeli. Kus on kohad, et lähed teed lõbu pärast puutööd, metallitööd mängid mõttemänge ilma rahata? Mina sellist avaliku kohta ei tea. Küsimus jääb ja lahendusi peab hakkama kiiresti otsima kasvõi kogukonna siseselt.