Väike armas veinituba kesklinnas, kus müüakse kvaliteetveine, viiakse läbi veinikoolitusi ja kus on mõnus veidi istuda kaugel kaubanduskeskustest, mille aura ja mühin sind segaks. Mõnus lõõgastushetk mõne hea sõbra seltsis.
Kokkutulnud seltskond tutvub kunstiga, mida viljeletud aastatuhandeid. Teadmised, käsitööst veinide valmistamisel, maitsete peensused, nüansid, mis neid mõjutavad. Laual põlevad küünlad õhus evib meeldivat veiniaroomi. Maitstakse, proovitakse suupistete sobivust, arutatakse reisielamusi ja maitseelamusi. Koht kuhu mahub 12 inimest meeldivalt paari tundi veetma ja siis lausub koha omanik, et järgmine kord räägib ta meiega ilmselt kuskil marketi riiulite vahel. Appi! Esimene reaktsoon, selle peale.
No muidugi, Tallinna eksperiment 6 kuuks, palju väikeettevõtjaid saab veel hävitada. Üks saksa turist, kes külastas Eestit ja Tallinnat, mitte esimene kord, ütles, et eriti meeldivad talle meie väikesed kohvikud ja veinitoad, mis on nii omanäolised, mille sarnast ta mujal kohanud pole.
See, et Eesti käsitööline ei mahu enam kesklinna laatadele ja jõululaadal laiutavad ettevõtjad, kelle kaup on pärit kõikjalt, ainult mitte Eesti ettevõtjalt, on ju normaalne, sellega toetab keskerakondlik linnavalitsus " kohalikku" ettevõtjat kõvasti, sest kui sa ei saa midagi teha siis sa ei tee, seega puhkad, oled eluga "rahul" ja kui sa pole just juhi positsioonil, võid isegi pöörduda töötukassasse ja saad leivarahagi, mida hing veel igatseb.
Selle asemel, et keelustada alkoholi reklaamid ja piirata suurte alkoholipoodide teket, mida nagu seeni peale vihma viimasel ajal kasvab, hakkame piirama just alkoholi tarbimise kultuuri õpetavaid asutusi kaasa arvatud restoranid, mis tundub üldse rumaluse tippsaavutusena arvestades, et pühapäeviti seal vaid turistid, kel puhkus, tavaliselt aega veedavad.
Nagu meile tuntud Yana Toom kunagi Orsendi otsesaates mainis on eestikeelsete õpikute tegemine liiga kallis, parem oleks venekeelsetele üle minna, see viimane on minu lisa. Milleks meile väikesed Eesti meistrite töö- kojad, väikesed galeriid, väikesed veinitoad. See kõik on liiga kallis.
Igasuguse kultuuri säilitamine, elus hoidmine on kallis ja ometi vara, ilma milleta kaotame näo ja järgnev põlvkond hakkab vaatama ja otsima seda mujalt.
Eksootika idamaadest, sest oma kultuuri ei tunta. Austame haloweeniga ameeriklaste rituaale surnute mälestamisel, mis meie rahvale võõras. Meil on selleks oma kombed, samas unustame tähistada Mardi ja Kadripäeva, mis meie rahval just kõige pimedama kuu värvikamaks tegemiseks välja mõeldud ja millega käib kaasas lõbus mäng, karneval ja head soovid, jõu andmine järgnevaks aastaks.
Keset meie Lauluväljakut peame vene pühi ja unustame enda omad pidamata. Tahaks raputada eesti inimesi ja öelda, lugema õppisite aga kas ka mõtlema, mida öeldakse ja kirjutatakse. Matemaatika peaks olema loogika aine aga õpetatakse tuupimise teel ja siis ongi pidevad loogikavead ka väga tuntud inimeste poolt.
Räägime pidevalt, et vajame riigis uut jõudu ja, et vana ei vii meid enam edasi aga kui ühele ettevõtjale esitasin samas veinitoas küsimuse, miks ta siis ei vali mõnda uut jõudu, päris uusi inimesi, kes esitanud asjalikud, arvestustega plaanid, oma alal tugevad isiksused, kuid üldsusele tundmatud, sain vastuseks, et tahan valida neid, kes midagi ära teinud, et näha oleks. Täielik loogika puudus. Kuidas on võimalik ära teha, kui sa ei lase neil näidata ega teha, sest sa ei vali neid ja lähed oma mugavat rada? Valid vana tuntud ja hambutuks muutunud variandi.
Enamus eesti inimestest tegutseb nagu kaval uuendusi kartev ärijuht pannes uue leiutise kiiresti kalevi alla ja töötab aegunud seadmetega või toodab ajast arust seadmeid lattu, ilma mingit kasu saamata. Kuna enamus valijad on vanemaealised siis tehakse valikuid oma lastele ja lapselastele ja nemad põgenevad meie valikute tõttu välismaale, sest nad ei taha elada ja töötada meie valitud süsteemis.
Kas poleks aeg mõtlema hakata ja võitlust alkoholiga alustada just sellest, et keelustada nende müük suurtes poodides välja arvatud mõned kerged veinid ja õlu. Kanged alkoholid väikepoodi, mille lahtiolekuaeg on kella 10- 19.
Eksperimendid väikeettevõtjate kallal tuleks lõpetada. Raekoja platsil oleval jõululaadal peab normaalse rendiraha eest müüa saama Eesti väikeettevõtja üle kogu Eesti, et Tallinna rahval ka oleks huvitav ja tahtmist sinna vaatama minna. Praegu on see puhtalt Tallinna linna valitseva suveniiri müüjate ja teiste taoliste ettevõtjate käes, kes jäävad kaugele meie rahva kultuurist ja selle pakkumisest. Lisaks annab see välismaalastele täiesti vale signaali ja muide ka kohalikele muulastele. Alles kuu aega tagasi pidin kohalikule venekeelt kõnelevale noorele mehele seletama, et merevaik ei ole Eesti rahvuskivi ja näeksin meeleldi, et matrjöškade ees oleksid sildid vene suveniir.
Tulevik peaks olema meie kätes, millise tulevikume siis valime?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar